Sirguvad söögisellid õpivad kohaliku ja mahetoidu tähtsust reisil mandrile

03/06/2013 15:32

Projektis osalevate Kärdla ja Käina Sirguvate söögisellide 30. Mai õppereisi eesmärk oli näha, kuidas tehakse ja kasutatakse kohalikku ja mahetoitu mandri uhkemates köökides. Alustuseks veetsime paar tundi Ämari lennubaasis, kus meid võttis vastu baasi juht Steven Linkov. Nägime lennukeid ja helikoptereid, aga kööki lapsi siiski ei lastud, sest käimasolevad õppused panid köögile lisakohustusi ja –pingeid. Siiski suutsid projektijuhid Ly ja Reet vaadata ka üle ukse suure baasi suurt kööki ja vestelda köögi juhatajaga.

Tallinnasse jõudes oli esimeseks huvipunktiks mahepasta vabrik, kus toimetasid Liina ja Riina Värs. Tootsipeenra on  väikeettevõte, kes toodab põhiliselt Eestis kasvatatud teraviljast kuivatatud öko pastatooteid ning müüb Eesti ökotatart. Toodete valmistamisel on olulisel kohal täisterajahude kasutamine. Täisterajahu valmistamisel jahvatatakse peeneks kogu tera. Toodete naturaalsus, looduslähedus, sünteetilise lisaaine- ja GMO-vabadus ning tervislikkus ei kitsenda toodete valikut ega takistada mõttelendu katsetamisel ja uute toodete väljatöötamisel. Iga kasvav kokk sai kaasa koti mustikapastaga ja hulgaga uusi teadmisi.

Maherestoranis Kukeke sõime maitsvat pastat ja uudset eesti mahejäätist firmalt La Muu. Firma looja ja juht Rasmus Rask rääkis oma firma loomisest. „Kui meil omal lapsed sündisid, saime aru, et tahame neile anda vaid mahekoostisosadest tehtud jäätist”, ütles Rasmus. Läbinisti mahe külm maius valmib traditsiooniliste Itaaliast toodud gelato-aparaatidega. Kõik toorained on mahedad: nii piim Pajumäe talust, kui ka mangopulp, vanillid ja shokolaad maailma eri maadest – kuna Eestis need jäätisesse vaja minevad viljad ei kasva.

Edasi käisime läbi Ökosahvri poest, kus kogu kaup mahe. Saime kuulda, miks on vajalik, et inimene sööks looduslikult kasvatatud toitu ja ostsime kaasa nii magusat kui kodus potti minevat kraami.

Päeva lõpetas külaskäik Eesti tipprestorani Gloria ja kohtumine Eesti kulinaariainstituudi juhi Dmitri Dejanoviga.